Avaleht »
 
 
13.10.17
Presidendi puu istutamine 09.10.2017
25.09.17
Rotary bowling 2017 (võistkondlik)
22.09.17
25.09 esineb meile Aivar Kroon
 
01.06.2015 (1 juuni 2015)

1.juunil käisime Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuses mängimas discgolfi.

Disc-golf on mõnus mäng nii noorele, kui vanale.
Paliveres on 9 korviga discgofli rada, mille läbimine võtab rahuliku jalutamisega aega ca 1 tund. Kohapealt saab vajadusel disgolfi kettad, rajakaardi,  punktide märketabeli ja algõpetuse.
Palivere keskuse saad rohkem infot http://paliverekeskus.eu/ ja http://terviserajad.ee/tervisekeskus/palivere-turismi-ja-tervisespordikeskus/

Lühike tutvustus Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu lehelt (http://discgolf.ee/Discgolf/reeglid.php):
Mis on disc-golf?
 
1970. aastal mõtles Ed Headrick (1924-2002) välja disc-golfi. Traditsiooniline palli-golf ja disc-golf on paljuski sarnased. Mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Alustades lahtiviske alalt mida nimetatakse tiiks. Disc-golfis on raja lõpus augu asemel spetsiaalsed korvid, mille põhjale peab taldrik maanduma.
Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Rajameistrid määravad raja kohta keskmise visete arvu, mida tähistatakse sõnaga „par“ ning millega võistlejad võrdlevad oma visketulemusi. Nagu individuaalalale kohane, mõjutavad võistleja tulemusi ainult tema vaimsed ja füüsilised omadused. Seetõttu on disc-golf sobiv suurele hulgale huvilistele, sõltumata soost või vanusest. Kuid tippu jõuavad siiski ainult pühendunud sportlased. Ken Climo , üks selle kümnendi tuntumaid ja tunnustatumaid disc-golfi mängijaid, on maailmameistri tiitlit pidanud kaitsma juba kümme korda. 2005a Euroopa-meister on Markus Källström Rootsist. Rootsi on ka kõige suurema mängijate arvuga riik Euroopas. Samuti kuulub ketta kaugusviske maailmarekord rootslasele. Christian Sändström on lennutanud ketast 256m kaugusele. Tema tuli 2007. aasta Euroopa meistriks. 2009. aasta Euroopa meistriks tuli Ville Piippo Soomest.
Disc-golf on saamas hoogu sisse ka Eestis, esialgu küll kitsamas ringis. Samas ei saa aga seda üldistada kogu regioonile. Näiteks Soomes on disc-golf levinud üsna kiiresti ja populaarsus kasvab üha enam ja enam. Esimene püsirada loodi Soomes 1982.a Helsingis Meijalahtis. Tänaseks on disc-golf levinud ühtlaselt üle kogu Soome. Hetkeseisuga on seal 110 püsirada.
Kettad jaotuvad kolme põhiliiki:
1. Lähimaa ketas ehk putter.
2. Keskmaa ketas.
3. Pikamaa ketas ehk driver.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.

Mängu käik: esimene vise toimub tiilt, järgnev vise on sealt kus esimese viskega ketas seisma jäi. Koht, kus ketas peale viset seiskus, märgitakse ära sama kettaga või kui on vajadus kasutada järgneval viskel sama ketast millega visati, siis teise kettaga. Märkida saab ka markerkettaga. Viskekoha märkimine eelnevalt visatud kettaga toimub lihtsalt maapinnal ketta ümberpööramisega korvi suunas. Antud kohas peab mängija sooritama järgneva viske. Sedasi toimitakse nii kaua kuni ketas on maandunud korvi. Seejärel loetakse kokku visked, mis tehti antud korvi jõudmiseks selle korvi tiilt. Tulemus märgitakse ära skoorkaardile. Edasi liigutakse järgneva korvi tiile. Kui kogu rada on läbi mängitud siis võidab see kelle visete üldsumma on väikseim. Kui tahtmist on, võib mängida rada läbi ka mitmel korral, otsutavaks saab ikkagi visete üldsumma.

Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud.
Erijuhud:
1) Ketas läheb kaotsi. Kettas loetakse kadunuks kui mängijate grupp on ühiselt otsinud ühe mängija ketast kolm minutit. Sel juhul jätkab mängija sealt, kus ketast viimasena nähti ja lisatakse viskaja tulemusele üks karistusvise juurde.
2) Ketas jääb puu otsa. Ketta asukohast puul tõmmatakse sirgjoones mõtteline joon otsejoones alla maapinnale ja sealt toimub järgmine vise

Arhiiv